Koolituse programm „Süsteemne fenomenoloogiline psühhoteraapia (nõustamine) ja perekondlikud paigutused“

Antud programm vastab täielikult IAG/DGfS (Международное общество системных решений/Немецкое общество системных решений – Süsteemsete ostuste rahvusvaheline ühing/Süsteemsete ostuste saksa ühing) koolituse rahvusvahelistele standartidele.

Moodul 1: Perekondliku paigutuse alused. Teooria ja Praktika

Süsteemse fenomenoloogilise teraapia ja nõustamise ning perekondlike paigutuste kindlaksmääramine.
Süsteemse perekondliku teraapia, süsteem-fenomenoloogilise psühhoteraapia (nõustamise) ning perekondliku paigutuse ajalugu. 10 põhilist SFPNjaPP allikat.
Põhilised mõisted, mida rakendatakse paigutustega töötamisel.
Kuidas tekib side, selle põhilised liigid sotsiaalsetes süsteemides ja nende omadused.
Kuidas tekivad süsteemid, sotsiaalsete süsteemide põhilised liigid, kes kuulub nendesse.
Süsteemse-fenomenoloogilise psühhoteraapia (nõustamine) ja perekondliku paigutuse töö põhimõtted. Asendatav tajumine.
Miks paigutus töötab. Sotsiaalsete süsteemide morfogeneetilised väljad.
Perekondliku paigutuse neli välja.
Mälu isiklik, perekondlik, suguvõsa ja teised liigid.
Tunnete põhilised liigid.
Tunnetega töötamise põhilised liigid.
Klientide põhilised liigid.
Mis toimub tunnetega süsteemis. Tunnete vastuvõtmise mehhanism.
Põhilised tingimused, mis on vajalikud suhete jaoks (Side, Tasakaal, Korrad). Positiivne ja negatiivne suhetes.
Töö põhilised etapid perekondlike paigutuste kasutamisega.
Mida teeb klient, mida teevad asendajad, mida teeb paigutaja. Asendajate töö reegilid.
Paigutuse intervjuu alused: kontakti loomine, päring, volitamine, kliendi ressurssid ja süsteemid muutusteks.
Mis informatsioon on tähtis paigutuse jaoks, mis info pole vajalik. Faktid ja tähtsad sündmused. Informatsiooni kogumise tehnika. Informatsiooni saamise allikad.
Kliendi päringuga töötamise erinevad liigid paigutuse läbiviimisel.
Kliendi valmidus tööks. Valmisolek muutusteks. Mis päringu alusel saab teha paigutust, ja mille alusel ei saa.
Geenogrammaga töötamise põhilised liigid, selle kasutamine informatsiooni kogumiseks ning paigutuse edasiseks läbiviimiseks.
Keskendumine, süsteemi või paigutuse osalejate valik.
Mis on sisemine kuju. Kuidas paigutatakse suhete ja süsteemi kujusid. Sisemiste kujudega töötamise põhimõtted.
Süsteemi kuju mõjutamine kliendile, asendajatele, paigutajale ja vaatlejatele.
Süsteemne energia paigutuses.
Millele tuleb pöörata rohkem tähelepanu paigutuse esialgse kujuga töötamisel. Süsteemne tajumine.
Kuidas saada vajalikku informatsiooni paigutusest. Asendajate küsitlemise iseärasused.

Harjutused ja praktiline töö osalejate päringute alusel.

Moodul 2: Perekondliku paigutuse alused. Teooria ja Praktika.

Jõud, mis toimivad süsteemi sees. Homöostaas ja Morfogenees.
Süü ja süütu-olek suhetes. Isiklik südametunnistus ja selle mõjutamine inimesele. Südametunnistus ja seosed, südametunnistus ja tasakaal, südametunnistus ja kord. Südametunnistuse kolm liiki.
Südametunnistuse mõjutamine süsteemi liikmetele, sõltuvalt nende hierarhilisest tasemest.
Südametunnistus kui piiratav faktor. Välistamise dünaamika. Südametunnistuse piirid.
Mis on süsteemsed dünaamikad ja mis on nende mõju.
Põhilised süsteemsed dünaamikad.
Lahenduse otsing paigutuses. Põhilised intervertsioonid paigutuse käigus.
Fraasid, mis väljenduvad süsteemset dünaamikat, ja lubavad fraasid.
Rituaalid ja nende kasutamine paigutuses.
Paigutaja põhilised positsioonid.
Mis juhtudel paigutust ei tohi alustada, mis juhtudel seda tuleb lõpetada.
Lahenduse kuju. Mis on oluline paigutuse lõpetamisel ja kuidas seda tuleb teha hästi.
Klient ja lubav kuju. Kliendi lubava kuju omaksvõtmine ja mittevastuvõtmine. Mida tuleb teha selleks, et klient võtaks omaks lubava kuju. Mis segab seda. Võimaldada lubaval kujul tegutseda. Kokkuvõtete tegemine peale paigutust.
Inimese koht elus ja tema koht perekondlikus süsteemis. Tunded ja koht.
Kas lisatöö peale paigutust on vajalik. Missugused tegutsemise viisid on hästi kooskõlas paigutusega.
Töötamine paigutuse rühmas. Selle eesmärgid ja põhimõtted.

Harjutused ja praktiline töö osalejate päringute alusel.

Moodulid 3-4. Laste ja vanemate vahelised suhted

Laste ja vanemate vahelised suhted. Lojaalsuse mõiste.
Laste maagiline mõtlemine. Pime ja nägija armastus.
Kes kuulub vanemate perekonda.
Korrad, mis toimivad perekonnas vanemate ja laste vahel.
Paigutuste baaskujud vanemate ja lastega töötamisel.
Head kohad lastele ja vanematele paigutustes.
Töö laste ja vanemate vaheliste suhetega. Elu ja vanemate omaksvõtmine.
Süü ja süütu-olek laste ja vanemate vahelistes suhetes. Elu hind.
Kuidas lapse sünniga seotud asjaolud mõjutavad tema elu.
Vanematepoolsed volitused (delegatsioonid) ja nende täitmine laste poolt.
Elu- ja armastuse energia vool vanematelt lastele.
Situatsioonid, millal vanematelt lastele suunatud armastuse vool katkeb, ning selle tagajärjed.
Katkestatud armastuse voolu taastamise põhimõtted.
Abikaasade endised kaaslased ja nende mõju lastele.
Lahkuminek ja selle mõju lastele. Lapse lojaalsuse konflikt vanemate lahkuminekul.
Konfliktid vanemate vahel. Koalitsioonid ja liidud. Lapsed kui vanemate usaldusisikud. Laste kaasamine konflikti.
Vennad ja õed, nende vastastikkune mõju.
Põhilised süsteemsed dünaamikad ning seosed, mis tekivad laste ja vanemate vahel, ning nende arendamine.
Erandlikud juhtumid laste ja vanemate vaheliste suhetega tööst.

Harjutused ja praktiline töö osalejate päringute alusel.

Moodulid 4-5. Mees ja naine. Vabalt valitud paarissuhted. Suhted paaris. Kuidas paarist saab perekond.

Kuidas me saame meheks ja naiseks. Põhilised põhimõtted, mis on seotud täiskasvanuks saamisega perekonnas ja mis toimub nende rikkumisel.
Memmepojad ja issitütred. Nende vaheliste suhete eripära.
Suhted paaris ja nende põhilised liigid. Põhilised korrad, mis toimivad paari tasemel. Paarissuhete põhilised valdkonnad.
Partnerluse skeem, ja mis seda mõjutab.
Korrad, mis toimivad partnersuhtes.
Paigutuste baaskujud paariga töötamisel. Dünaamikad, mis rikkuvad armastust paaris.
Mehelik ja naiselik. Meheliku ja naiseliku uuendamine.
Partnerlus kui inimesuhete tipp. Armastuse liigid. Kuidas paarist saab perekond. Suhete orienteeritus lastele.
Mis kuulub paarisüsteemi, ja mis kuulub perekondlikku süsteemi.
Kuidas tekib inimesel lojaalsuse süsteemne konflikt. Mis seda soodustab ja selle ületamise viisid.
Erilised teemad paarissuhtes. Kuidas sellega toime tulla paigutuses.
Armastuskolmnurgad.
Endised partnerid, lapsed nendelt. Nende mõjutamine suhtele paaris. Partneri tähtsus.
Lõpetatud ja lõpetamata suhted ja nende mõju paarile. Miks on tähtis lõpetada suhteid hästi. Lahkumineku valu.
Paari tants. Paarissuhtega töö. Osalejate partneritega töö.
Krosskultuursed partnerlused.

Harjutused ja praktiline töö osalejate päringute alusel.

Moodul 6. Suguvõsa süsteem ja suhted suguvõsas

Suguvõsa süsteem. Kes kuulub sellesse süsteemi.
Põhilised korrad, mis toimivad suguvõsa tasemel. Süsteemi hierarhia suguvõsas. Süsteemide kord inimesele, kes kuulub erinevatesse süstemidesse.
Suguvõsa kui kogum suhete muldeleid ja kujusid, mis on vajalikud ellujäämiseks, kõikide suguvõsa liikmete elu ja eksisteerimise tingimuste üleandmiseks.
Vanaisade kogemus, selle tähendus meile. Missugune kogemus hoitakse suguvõsa süsteemis.
Pere ja suguvõsa traditsioonide mõiste. Kas traditsioonid ja suhete mudelid aitavad või segavad meid elus. Traditsioonide muutmine ja selle hind.
Suguvõsa südametunnistus ja selle mõjutamine inimesele. Kuidas töötavad süü ja süütu-oleku tunded suguvõsa tasemel.
Suguvõsa ja isiku südametunnistuse vahelised konfliktid. Süsteemsed seosed, nende kujunemine ja tühistamine.
Paigutuste baaskujud suguvõsa süsteemile. Baaskord süsteemi sees ja süsteemide vahel.
Partnerite vanemate perede mõju laste ning vanemate vahelistele suhetele.
Põhilised süsteemsed dünaamikad ja seosed, mis tekivad suguvõsa tasemel, ning nende hävitamine.
Rasked saatused suguvõsas, nende mõju perele. Raskete saatuste tagajärgedega töö.
Krosskultuursed ja krossreligioossed abielud suguvõsas ja nende mõju järeltulijatele.
Testamentide ja arvete dünaamika suguvõsas.
„Lapp-perede“ dünaamikad, kasupered ja töö nendega.
Töö eriti rasekete juhtumitega suguvõsas (vägivald, tapmine, trauma jne) paigutustes.

Harjutused ja praktiline töö osalejate päringute alusel.

Moodul 7. Elu ja surm. Surnud ja nende mõju suhetele. Rasked haigused, rasked saatused ja nende mõju järeltulijatele.

Surma protsessi ja selle mõju süsteemi teistele liikmetele. Kaotuse valu ja mure töö. Hüvastijätmise rituaalid. Seose kvaliteedi muutmine. Lõpetamata seosed. Elus inimeste maailm ja surnute maailm.
Baaskujud ja põhimõtted surnutega paigutuste läbiviimisel. Lubavate fraaside kasutamine.
Dünaamikad „lahkuda surnule järel“, „lahkuda kellegi asemel“, „peatada kedagi, kes lahkub“.
Mitteisiklike elementidega töötamine perekondlikus paigutuses ja selle põhimõtted.
Rasked ja surmatoovad juhtumid, enesetapmise ja invaliidsuse juhtumid peres ja nende mõju teiste süsteemi liikmetega suhetele. Baaskorra muutmine süsteemis raskete haiguste korral.
Alistumus ja huvastijätmine lähedastega. Saatuse tasakallu viimise püüe.
Surm, väljaheitmise dünaamika ja selle tagajärjed.
Varajane surm ja selle mõju teiste süsteemi liikmetele. Õnnetusjuhtumid. Saatus ja sellega nõusolek.
Abordid ja nende mõju paarissuhtele ning lastele.
Seos, mis tekib surmaohu ja inimeste hukkamise tagajärjel. Süütunde dünaamika surnute ees.
Tapmine ja vägivald perekonnas, ohvri-tapja dünaamika ja tema mõju teistele liikmetele süsteemis.
Tugevate tunnete käsitlemine perekondlikus paigutuses.
Sõda ja sellega seotud dünaamikad.

Harjutused ja praktiline töö osalejate päringute alusel.

Модуль 8. Autopoeetilised paigutused, eriformaadid ja paigutustega töötamise valdkonnad. Sümptoomsete paigutuste alused.

Autopoees (hinge liikumised). Kuidas eristada hinge liikumisi teistest liikumistest. Autopoeetiliste paigustute läbiviimise põhimõtted.
Homöostaas ja Morfogenees liikumised. Liikumine …st …ni.
Vabad elemendid paigutustes ja nendega töötamise põhimõtted.
Väline ja sisemine ruumid ja nende seosed hinge liikumistega töötamisel.
Piiratud paigutused ja nendega töötamine. Mis klientidega saab läbi viia piiratud paigutusi, ja missugustega mitte.
Varjatud paigutused ja nende neli tüüpi.
Sümptoomsete paigutuste alused. Paigutus Probleem – Lahendus. Paigutus Mina ja sümptom. Paigutus Mina, sümptom ja selle sõnum.
Töötamine sõltuvusega (narkomaania, alkoholism) ja pereliikmetega, kes on sõltuvuses.
Terapeut, tema pere ja tema vanemate pere. Terapeudiline stiil.
Supervisooni alused paigutuse abil.
Põhilised mudelid: juhtumi supervisioon, suhete „klient – terapeut“ supervisioon, nõustamine, organisatsiooni või kollektiivi supervisioon.
Supervisioonitöö osalejate klientidega.

Harjutused ja praktiline töö osalejate päringute alusel.

Osalejate iseseisvate tööde esitamine ning lõppatesteerimine (supervisioon).

Lahtiste niitide kokkusidumine.
Süsteemsete, paigutuslike põhimõtete realiseerimine erinevates kontekstides koolituse osalejatega igapäevaelus.
Süsteemsete terapeutide (paigutajate) terapeudilise stiiliga töö.
Süsteemsete terapeutide (paigutajate) „probleemsete kohtadega“ töö.
Süsteemsete terapeutide (paigutajate) klientidega tööd takistavate isiklike teemadega töö.
Programmi lõpetajad teevad iseseisvaid töid klientidega, treener-superviisorid teevad supervisiooni nende tööde kohta.

Praktikarühmad ja eelnev supervisioon

Toimivad kogu programmi jooksul. Need on iseõppimise aluseks ning isikliku kogemuse saamiseks süsteemse terapeudi (paigutaja) rollis ning klientidega praktiliseks tööks.

Programmi lõpetamisel (lõppatesteerimine) peavad osalejatel olema:

  • 128 tundi tööd praktikarühmas koos õpetavate terapeutidega (meistritega) või Süsteemsete paigutuste treeneritega ning 32 tundi eelnevat supervisiooni.
  • Teha kliendi rollis vähemalt neli isiklikku paigutust (praegune pere, vanemate pere, mina ja minu emapoolne osa, mina ja minu isapoolne osa) ning suguvõsa süsteemi kohta soovitusi geenogramma järgi (vähemalt kolm – neli põlvkonda)
  • Teha vähemalt neli paigutust paigutaja rollis, kaks nendest praktikarühmas ja kaks paigutuste eelneva supervisiooni rühmas.